Põhikooliõpilane kahe heinakuhja vahel – kutsekool või gümnaasium?

Esimene kaalukam valik tuleb noortel langetada põhikooli lõpuklassis, kui edasiõppimise võimalused terendavad ees nii kutsekoolis kui ka gümnaasiumis. Kuidas otsustada, kuhu suunda oma sammud seada?

Et endas selgusele jõuda, kumb variant on sinu eelistusi ja tugevusi silmas pidades sulle sobivam, haara paber ja pliiats ning vasta järgnevale kuuele küsimusele. Siinkohal on oluline rõhutada, et lõpliku otsuse pead langetama ikkagi sina ise, pidades nõu näiteks oma lähedaste, õpetajate ja/või karjäärispetsialistidega.

  1. Süvenemist nõudvad teoreetlised ülesanded ja iseseisev (uurimis)töö
    a) meeldivad mulle ja pakuvad väljakutseid
    b) ei haara mind ja/või ei sobi minu loomuga.
  2. Tunned pärast põhikooli, et
    a) soovid veel kõigis ainetes juurde õppida, et end täiendades teada saada, milline õppesuund on sulle sobivaim
    b) oled enda jaoks huvipakkuva ja motiveeriva õppesuuna leidnud ning soovid end siduda kindla erialaga.
  3. Lugemismaterjalid ja kohustuslik kirjandus
    a) on minu jaoks paeluvad ja avardavad silmaringi
    b) valmistavad mulle pigem raskusi ja on tülikaks.
  4. Pärast järgmise kooliastme lõpetamist tahaksin ma
    a) enne tööelu veel õppida ja jätkata õpingutega nt ülikoolis
    b) suunduda otse tööturule, et saavutada materiaalne iseseisvus.
  5. Praktilised tegevused ja konkreetsete oskuste arendamine
    a) on küll olulised, aga ei sobi mind huvitavate ainete ja elualade puhul, mis eeldavad teooriat
    b) sobib minu huviala(de) ja asjaliku meelelaadiga.
  6. Gümnaasiumisse astumine on minu meelest
    a) koolitee loomulik ja turvaline jätk
    b) vaid üks mitmetest koolitee jätkamise võimalustest.

Kui said rohkem a) vastuseid, siis tasub mõelda gümnaasiumi peale:

Sarnaselt sulle, keerlesid samad mõtted ka Kristiina (22) peas, kes toona, põhikooli lõpetatuna võttis kindlaks sihiks gümnaasiumitee. „Tagantjärele mõistan ka kutsehariduse väärtust, aga mulle sobis gümnaasium lihtsalt paremini,“ ütleb ta. „Kuna õppida mulle meeldis, aga ühtki kindlat õppesuunda veel valida ei osanud, oli gümnaasium õige valik, sest sain aega endas selgusele jõudmiseks ja suuna fokusseerimiseks. Mind huvitasid nii keeled, kirjandus ja kultuur kui ka ühiskonnaõpetus, mille puhul on tarvis rohkem teoreetilisi teadmisi, mida ma gümnaasiumist süvendatult ka sain. Nüüd, aastaid hiljem, tunduvad langetatud valikud õiged ja mis kõige tähtsam – minu loomusega sobivat. Olen oma otsusega gümnaasiumis jätkata väga rahul!

Kristiina astus pärast gümnaasiumi lõpetamist ülikooli ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppima ning plaanib õpinguid edaspidigi jätkata. Samuti on tal nüüdseks mitmekülgne praktiline töökogemus erinevates väljaannetes.

Kui said rohkem b) vastuseid, siis tasub mõelda kutsekooli peale:

Sarnaselt sulle, mõlgutas samu mõtteid ka Erik (19), kes pärast põhikooli valis kutseharidustee ja tunneb nüüd, et tegi enda jaoks sajaprotsendiliselt õige valiku. „Valisin kutsehariduse, kuna kõik siinsed standardid on vastavuses Euroopaga ja õpe tagab mulle laia tööpõllu ka väljaspool Eestit. Kvalifitseeritud ja kutse omandanud tööjõud on tööturul väga nõutud. Samas on mul pärast kodumaal kutse omandamist võimalik minna edasi õppima nii ülikooli kui ka välismaale, seega kõik uksed on valla. Lisaks saan õppimise kõrvalt tegeleda väga paljude hobidega, mis huvi pakuvad ja käia ka tööl – seda kõike ilma, et miski teist segama hakkaks. Olles õpitavast ametist südamest huvitatud, on võimalus sel alal ka võistelda ja seeläbi maailma näha ning silmaringi veelgi avardada. Mida aeg edasi, seda paremini mõistan, miks eelistasin kutseharidust gümnaasiumile.“

Pea meeles, et ühe või teise suuna kasuks otsustamine ei välista kunagi teist – on palju noori, kes lähevad kutset omandama pärast gümnaasiumi, aga ka neid kutsekoolilõpetajaid, kes suunduvad edasi kõrgkooli. Igaüks leiab oma tee ise. Üks on aga kindel – soovitame jätkata õpinguid, sest enamik oskustöölisi, spetsialiste ja juhte on kutse- või kõrgharidusega.

Koostatud noorte infomess Teeviit raames