Osaluskogemust jagab Britt Järvet: Kohanemisvõime on parim oskus, mis meid tulevikuks ette oskab valmistada

Stardiplats viis juuli-august perioodil läbi intervjuusid erinevate noorte või noorte heaks töötavate inimestega. Üks intervjueeritavatest oli 24-aastne Britt Järvet, kes juhib Eesti Üliõpilaskondade Liitu. Eesti Üliõpilaskondade Liit tegeleb Eesti üliõpilaste hariduslike ja sotsiaalmajanduslike huvide esindamise ning tudengite õiguste kaitsmisega. Sellest sügisest asub Britt magistrikraadi omandama Tartu Ülikoolis haridusinnovatsiooni õppekaval. Missugune on Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhi, Britt Järveti kogemus noorte osalusega ning kuhu võiks noorte osalus tulevikus liikuda? Just nendel teemadel vestles Stardiplats Britiga.

Pilt: Erakogu

Missugune on sinu kogemus seoses osalusega? Kuidas sa jõudsid selleni üldse?
Kogemus seoses osalusega on pikk. Esimene struktureeritud kogemus oli ca 2008-2009. aastal, kui astusin Paide Ühisgümnaasiumi õpilasesindusse, kus mind peale poolt aastat tööd esimeheks valiti. Õpilasesindusse astusin (nagu paljud pesamunad) oma venna eeskujul, sest tundus, et esinduses saab ise midagi ära teha nii enda, teiste kui ka kooli jaoks. Mäletan veel tollest perioodist, et kui küsiti, miks sa seda teed, siis vastasin “tahan, et minust jääks mingi jälg maha”. Mitmeid aastaid lõin Paide elu korraldamisel kaasa, et nooretele rohkem võimalusi luua. Loodetavasti jäi minust mingi jälg maha, sest juhtisin esindust kuni 12nda klassini, mil hakkasin paralleelselt Eesti Õpilasesinduste Liidu tegevmeeskonnas tegutsema. Aasta pärast olin juba EÕEL-i juhatuse esimees. Peale seda oli mul vägev võimalus juhtida 2014-2015. aastal 40 000 € Noorteparlamendi projekti, kus osales kokku üle paarisaja noore. See oli suurprojekt, mis andis noortele võimaluse arutada teemade üle, mis ulatusid kuritööst kuni tuumaelektrijaamadeni, nii kohaliku tasandi poliitikute kui ka riigijuhtidega. Sealt edasi asusin Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna juhatusse, esmalt aseesimehena haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas ning seejärel esimehena. 2017. juunis valiti mind juba Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhiks. Seega on minu kogemus osalusega pikk, üsna kirju, aga samas ka võrdlemisi samasugune. Väljakutsed ja eesmärgid on enamikes noorteorganisatsioonides samasugused, kuid erinevus on lihtsalt noorte kogemuses ja huviorbiidis, kes nendesse panustavad.

Miks just noorte osaluse valdkond?
Ma ei ütleks, et valisin just noorte osaluse valdkonna. See tuleneb lihtsalt minu enda vanusest. Ma lihtsalt olen alati tegutsenud selles valdkonnas ja keskkonnas, milles ma ise olen. Mulle meeldib analüüsida süsteeme, milles ma olen ning nende arendamisesse panustada. Ma usun, et meil kõigil on kohustus igas arenguetapis, mida tuleb täita. Seepärast olen aktiivse ellusuhtumisega ning proovin panustada valdkondadesse, mis mu eluolu kõige rohkem mõjutavad.

Lisaks minu enda eneserännakule tahan aidata välja koolitada tulevasi aktiivseid kodanikke. Mida vanemaks saad, seda rohkem aru saad, et kõik su suhtlusringkonnas olevad inimesed hakkavad su elu varem või hiljem mõjutama. Näiteks on minu klassikaaslastest saanud õed, IT-valdkonna spetsialistid, ehitajad jne. Nendest inimestest ja minust endast sõltub minu heaolu. Meile ei jää igaveseks vanemaid ja targemaid inimesi, kes meid õigele teele suunavad. Ühel päeval (ja see on üsna varsti) tuleb meil endal ise olla see, kes nõu annab, poliitikat kujundab ja raskeid otsuseid teeb. Noorteorganisatsisoonid on hea koht, kus iseennast tundma õppida ja oma meelepärane tegutsemisvaldkond avastada. Seepärast on oluline, et me suhtuksime noortesse lugupidamise, kuid mõõduka skepsisega, mis neid arendaks, et neist saaksid kasvada adekvaatsed ja kompetentsed inimesed ükskõik, millises valdkonnas nad tegutsevad või tegutsema hakkavad.

Sinu arvates, kuhu liigub noorte osalus tulevikus? See tähendab, et kui täna oleks aasta 2050, missugune näeks noorte osalus välja?
Ma usun, et seda ei saa ette näha. Me ei suuda isegi tööturu trende ennustada, mis on palju “huvipakkuvam” ja rohkem uuritud valdkond. Loodetavasti on meil sel ajal veel elamiskõlbulik planeet Maa.  Minu eluajal pole drastilisi muudatusi noorte valdkonnas toimunud. Sotsiaalmeedia on küll rohkem uksi avanud, kuid toimimispõhimõtted on suurest samaks jäänud. Seega ma pigem vaatan ja liigun selle kõigega kaasa. Kohanemisvõime on parim oskus, mis meid tulevikuks ette oskab valmistada.

Kolm soovitust noorele, kes tahaks osaleda ja kaasa rääkida, aga ei tea, kuidas seda teha?
1) Mine lenda lihtsalt peale, sest tegusatest noortest on alati ja igal pool puudu.
2) Jälgi keskkonda, kus sa oled ja mõtle, kuidas sa saaksid seda enda ja teiste jaoks paremaks muuta.
3) Ole hea ja normaalne inimene, kellega sa ise tahaksid läbi käia ning ära arva endast liiga palju – tagasihoidlikkus on voorus. Ole uhke enda saavutuste üle, kuid ära tähtsusta neid üle. Ükski saavutus pole jääv, me peame iga päev paremuse poole edasi arenema.

Kui Briti kogemused ja tegevused tuletasid Sulle meelde mõnda Sinu kogemust, mida tahaksid ka teistega jagada – anna sellest meile märku, kirjutades Stardiplatsi Facebooki
Parim viis saadud kogemused enda kasuks tööle panna, on kirjutada need üles Stardiplatsi CV-na.