Missugust noorte osalust sooviksid noored ise tulevikus näha?

Stardiplats uuris kolmelt noorelt, kuidas võiks nende arvates noorte osalus tulevikus muutuda. Kelli (20), Villu (17) ja Karl-Edward (18) jagasid oma mõtteid tuleviku, tehisintellekti ja robotite kui ka selles osas, missugust noorte osalust nad ise sooviksid tulevikus näha.

 

Teie arvates, kuidas muutub noorte osalus tulevikus?

Villu: Ainult paremaks.

Karl-Edward: Kindlasti saab e-osalus olema tähtsam kui ta praegu on. Meil on ka praegu juba Slack’i keskkond, kus koosolekuid teha ja muljetada üksteise tegemistest. Kindlasti on tulevikus parem koostöö ka erinevate noortevolikogude vahel – sellest tulenevalt on ka uued võimalused teha erinevaid suurprojekte ja üle-eestilisi projekte.

Kelli: Tahaks loota, et see läheb veel suuremaks. Kuna meil on praegu palju noori, kes on noortemaastikul nii-öelda mitteaktiivsed, siis ma loodan, et ka nemad leiavad oma koha. Tegelikult olin mina ka ju enne noortevolikoguga liitumist nii-öelda passiivne noor. Ma ei käinud väga kuskil, aga siis ühel hetkel käiski see krõks läbi, et ma nüüd tahan tegeleda. Ja tegelikult ma arvan, et see oli üks paremaid otsuseid, mida teinud olen.

 

Aga mis te arvate, kuidas muutub noorte osalus tulevikus, kui pidada silmas ka tehisintellekti ja robotite arengut ja kasutamist – kuidas see võiks noorte osalust muuta või mõjutada, kui üldse?

Villu: Ma arvan, et need asjad noorte osalust väga ei muuda. Robot ei ole ju sama, mis on noor. Noorel on tunded, noor oskab teha just seda, mis on teistele noortele hea, robotil ei ole neid tundeid. Ma ei usu, et osaluskogud ja noorte osalus kuidagi ära kaoks sellepärast, et tulevad tehisintellektid, see ei mõjuta niimoodi. Küll aga saaksid tehisintellektid aidata noorte osaluse valdkonda. Näiteks suure andmete töötlemisega, analüüsida ettevõtteid, kellelt sponsorlust küsida või kirju saata – nii saavad noored panustada rohkem energiat tegevustesse ega pea tegelema pisikeste, kuid tüütute ülesannetega.

Karl-Edward: Kindlasti kuidagi muudab. Kui robotid tulevad, siis võib-olla kaob mingi suhtus teatud tasanditel ära. Ei teagi, kas see on nüüd hea või halb, aga ma väga ei usu, et see niipea juhtub ja järgmine generatsioon saab ka veel ilma robotiteta suhelda.

Kelli: Ma ise loodan, et see tehisintellekti asi ei võta nii palju üle. Ma tahaks väga loota, et see inimeselt inimesele kontakt jääb ka tulevikus väga oluliseks. Kui me nüüd õpimegi suhtlemist ja teistega arvestamist, aktiivseks nooreks olemist, siis tulevikus on see samuti väga oluline. Minu arvates ei saa me panna roboteid tegema otsuseid, mis puudutavad inimesi, sest kui midagi peaks valesti minema, siis mida me sellistel hetkedel teeme? Kas süüdistada robotit, kes ei saa asjade eest vastutust võtta, samal ajal kui inimene saaks?

 

Missugust noorte osalust te ise tahaksite tulevikus näha?

Villu: Ma arvan, et me vaikselt juba liigume sellise osaluse poole, millist mina näha tahaksin. Näiteks see, et me hakkasime üle-eestilist suhtlusvõrgustikku tegema, on juba esimene samm selle poole. Mina tahan näha väga ühtset, üle-eestiliselt ühiste eesmärkidega. Nii teame kõik, kuhu poole me tahame jõuda. Ja seda tahaks ka näha, et igas kohalikus omavalitsuses oleks olemas koht, kus noor saab osaleda, et paljud oleksid sellest teadlikud ning et meid päriselt võetakse kuulda. Igal pool.

Karl-Edward: Kindlasti tahaks näha rohkem suhtlemist siis linnapeade ja volikogude esimeestega. Tihti on nii, et kuigi noortevolikogu on olemas, siis seda ei võeta väga tõsiselt, vaid nähakse neid padjaklubidena, nagu on vahepeal noortevolikogusid kutsutud. Kindlasti tuleks seda muuta ja arendada. Samas on meil juba palju kohti, kus noortevolikogud töötavad väga tõsiselt. Seega tahakski seda muuta, et noortevolikogusid võetaks tõsisemalt.

Kelli: Ma tahaks tulevikus näha seda, et kui noored näitavad üles initsiatiivi ja oma mõtteid, siis need nii-öelda lipsuga täiskasvanud inimesed ei võta seda kui noorte mingit noorte loba, vaid nad kuulavad noored ära. Noorte puhul aga peab samuti olema see, et nende ettepanekud on argumenteeritud ja ei oleks niisama lahmimist. Ma tahakski, et vanema generatsiooni inimesed päriselt noori kuulaksid ning ma usun, et see tuleb ajaga, kuna noored hakkavad ennast aina rohkem tõestama. Otsuste tegemine ja usalduse saamine ei käi kiiresti, selleks läheb aega, kuid ma loodan, et meie, kes me praegu noortevaldkonnaga tegeleme, ehitama tulevastele noortele seda põhja ja usaldust noorte vastu üles.