Missuguseks kujuneb noorte osalus tulevikus?

Stardiplats uuris kolme noore käest, missugused on nende mõtted seoses noorte osalusega tulevikus. Nii küsisime Lindalt, Helenilt ja Kärjelt, kuidas jõuda just sellise noorte osaluseni, mida nad ise kõige rohkem tulevikus näha tahaksid ning missugust rolli hakkab mängima noorte e-osalus.

Teie arvates, missugune näeb noorte osalus tulevikus välja? Olgu see siis 10, 15 või 30 aasta pärast!

Linda: Loodetavasti on noorte osalus võrreldes tänasega kasvanud. Noori kaasatakse igapäevaelu otsuste langetamisel rohkem, kohalikud omavalitsused ja riik küsib igalt noorelt personaalselt ettepanekuid elu edendamiseks. Koolide vabaajategevused ja menüü on laste/noorte otsustada, laste osalus kooli volikogus on suurem.

Helen: Ma kahjuks arvan, et noorte osalus täiskasvanute kõrval tulevikus siiski midagi märkimisväärset ei ole, kui juhuslikult mingit läbimurret ei toimu. Ma arvan et see jätkub samamoodi nagu praegu, vahel saavad noored mingitel üritustel sõna võtta, aga see, kas neid ka reaalselt kuulatakse ja pannakse midagi kõrva taha, on minu jaoks küll küsimus. Samas positiivsest küljest arvan, et hakkab toimuma rohkem avalikke küsitlusi internetis, millest saavad kõik noored osa võtta, kellel internet on, vähemalt ma nii loodan.

Kärg: Siinkohal saame rääkida vaid ootustest, sest noorte osalus pole suures pildis märgatavalt kasvanud, mis sest, et juba aastaid on noorte mitteaktiivse osaluse probleemi lahendada proovitud. Loodetavasti püüeldakse selle poole, et noortel lastaks rääkida ja nad tõesti julgeksid oma arvamust avaldada.

Kuidas hakkab teie arvates e-osalus mõjutama noorte osalust tulevikus? E-osaluse all peame silmas interaktiivset internetis toimuvat otsuste tegemise protsessi?

Linda: Kõikidel kooliealistel lastel ja noortel on ID-kaart ja nad oskavad seda kasutada (näiteks koolis õppides). Siis on riigil võimalik noortele lihtsamalt oma küsimusi edastada ja noored saavad teemades kaasa rääkida. Sotsiaalmeedia kontodes on peale enda arvamuse jagamist isiklikel teemadel esindatud ka nn “arutelud”, kus kõik lapsed ja noored saavad oma arvamust avaldada ühiskondlikel teemadel.

Helen: E-osalus on kindlasti suur võimalus noortele oma arvamuste ja soovide avaldamiseks, sest selleks ei ole vaja muud kui nutiseadet ja internetti, mis enamikel juba olemas on. Niimoodi saab igaüks ise enda eest rääkida, mitte nii, et paar noort vastutavad saja lapse hääle eest. Ma arvan, et nii saab kindlasti palju avarama pildi noorte elust ja olust, sest siis on mängus väga paljude erinevate inimeste lood.

Kärg: Kindlasti on e-osalus võimalus kõigile, sest see loob paremaid võimalusi kaasa rääkida nii oma kodukohta, riiki kui ka maailma puudutavates küsimustes. Tartlastel pole raske rääkida samadel teemadel tallinlastega ning eestlased võivad arvamusi avaldada koos soomlaste ning kasvõi egiptlastega.

Missugust noorte osalust sooviksite te ise tulevikus näha?

Linda: Noored saaksid olla peamised otsustajad neid puudutavates teemades nii kohalikul kui ka riiklikul tasemes – ühtegi otsust ei võetaks vastu ilma noorte nõuanneteta.

Helen: Mina sooviks näha rohkem noorte kaasamist tähtsatel avalikes üritustes, et nende hääled oleksid kuuldud ning et nad tunneksid, kui olulised noored tegelikult on.

Kärg: Osavõtlikkus. Noored võtavad osa, on kohal. Neid huvitab kordaminek ja selle nimel pingutavatakse. Järjepidevus. Noored ei lase end heidutada teistest. Nad julgevad oma ideid välja tuua ning nende eest seista. Et midagi muuta, tuleb järjepidevalt tegutseda ning nad teavad seda.

Mida peaks täna tegema selleks, et tulevikus saaksid kõik noored, olenemata nende asukohast ja vajadustest, aktiivselt kaasa rääkida ja ühiskonnas osaleda?

Linda: Süvendada koolis õpet noorte osaluse võimalustest riigielus ja suurendada nende teadlikkust sellel teemal. Siis saavad nad seda infot jagada ka oma sõpradele ning lõpuks teavad sellest kõik.

Helen: Peaks tooma näiteid, kuidas on ellu viidud laste soove ja lahendatud nende muresid, sest paljud ei ole motiveeritud selliste asjadega tegelema, nagu osalus jne, sest arvatakse, et see midagi ei muuda või et sellel pole mingit mõtet ega eesmärki. Kindlasti peaks olema noortel ka näiteks maapiirkondades ligipääs internetile, sest muud moodi nad vist eriti kaasa lüüa ei saa noorte elu parandamises. Peaks looma mingi lihtsa ja loogilise internetikeskkonna, kus inimesed saaksid sõna võtta.

Kärg: Et tulevikus selle probleemi üle naerda, tuleks esiteks muuta ühiskonna suhtumist ning alles siis võtta ette noored. Praegu õhutatakse küll noori arvamust avaldama ja julgelt tegemistes kampa lööma, ent ei mõisteta, et probleem ei seisne üldsegi noortes vaid üldises ühiskonna suhtumises/arvamuses. Sajanditega on välja kujunenud arvamus (kuigi seda on samm-sammult parandatud), et täiskasvanutel on alati õigus, nad on targemad ning elukogenumad ja seega ei tohi nendega arvamused lahkneda. Parem on siis üldse mitte midagi öelda. Seega tuleb leida viis, kuidas samm-sammult ühiskonna arvamust sellel teemal muuta ning siis noortega uuesti proovida. Kindlasti on selleks ajaks, kui probleem on lahedatud, tekkinud rohkem noori, kes on nö kasvatanud paksema naha ja julgevad aktiivselt kaasa lüüa veidi arglikema noorte kaasamises. Ja siis on juba palju suurem raskekahurvägi, et maailmale vastu astuda.

Sellest, kuidas saaksid ka sina juba täna osaleda ja kaasa rääkida, loe artiklist „Kuidas saaksid ka sina noorena otsuste tegemisel kaasa rääkida?“. Kui sind huvitab aga e-osalus, siis vaata kindlasti järele, missugused on tänased e-osaluse võimalused.