Mis on krati seadus ja miks seda Eestis koostatakse?

Riigikantselei juurde on loodud tehisintellekti ekspertidest koosnev rühm, keda teisisõnu kutsutakse ka „krati“ rühmaks. Tehisintellekti ekspertidest koosneva rühma eesmärgiks on luua seaduseelnõu, mis lubab kasutada tehisintellekte erinevates valdkondades, ent mis paralleelselt tehisintellektide kasutamise kõrval kaitseks ka inimesi.

Paari viimase aastaga on tehisintellekti areng olnud hüppeline. Veel 2018 aasta veebruaris katsetas Hiina politsei prille, millel on näotuvastusfunktsioon. Prillid tundsid hetkega ära kõik suurlinna kodanikud, kui ka selle külalised – seda lausa nimepidi ning lisades vajadusel ka tuvastatud inimese liikumised-kohtumised, mis tal viimase kahe nädala jooksul olnud on. Tänaseks kasutatakse Hiinas hinnanguliselt 200 miljonit näotuvastussüsteemiga kaamerat. Kui kaamerate eesmärgiks on võidelda kuritegevusega, siis teisalt on kaameratel potentsiaali mõjuda ka diskrimineerivalt. Näiteks rikkumise korda pannud kodanike häbistamine.

Arvestades, kuidas tehisintellekt areneb ning kuidas seda igapäevases elus juba kasutatakse, tekibki vajadus luua seaduslik raam, mis ühest küljest reguleeriks tehisintellektide kasutamist, ent teisalt kaitseks ka inimesi.

Miks on vaja luua inimestele justkui eraldi kaitset tehisintellekti eest? Kui tavapäraselt vastutab iga inimene ise oma valikute, tegude ja otsuste eest, tekib küsimus – kes vastutab tehisintellekti tehtud otsuste eest? Näiteks kui isesõitev auto satub avariisse? Kes vastutab selle eest, et isesõitev auto võttis vastu otsuse kokkupõrke vältimiseks sõita teelt välja, vigastades seeläbi teepervel liikunud inimesi?

Tehisintellektide poolt  vastu võetud otsused põhinevad nendesse sisestatud algoritmidel. Samas on võimatu öelda, miks võttis tehisintellekt just konkreetse otsuse vastu, kuna algoritme ja andmeid, millest tehisintellekt lähtub, on väga palju. Seega ei tea me ette ennustada, kuidas või mil moel tehisintellektid otsuseid täpselt vastu võtavad.

Sellepärast ongi hetkel veel lahendamata küsimus – kes vastutab otsuste eest, mida tehisintellekt vastu võtab ning just seepärast on ka Eestis töötamas tehisintellekti ekspertrühm, kelle ülesandeks on vastav seaduseelnõu välja töötada ning luua strateegia tehisintellektide kasutamise kohta.

Artikkel on refereeritud IT-uudiste, Müürilehe ja Medium.com artiklitest.