Kuidas tehisintellekt mõjutab meie elu täna ja tulevikus?

Tehisintellektist räägitakse üsna palju, aga ikkagi jääb nii mõndagi arusaamatuks – kas kõik robotid on tehisintellektid, millised on tehisintellektid täna ning milline saab olema nende tulevik?

Stardiplats palus seda teemat seletada Toomas Meemal, kes kaitses sel aastal Tartu Ülikoolis magistritööd, milles ta uuris, kas ja kuidas tehisintellekt ja religioon omavahel läbi saavad ning mida võib selle osas tuua tulevik. Toomas on elanud ja töötanud erinevates riikides, töötanud on peamiselt arvutispetsialistina. Praegu on ta pidama jäänud Kanadasse, kus elukoht keset mägesid pakub võimaluse tegeleda tema hobidega nagu kaljuronimine ja mäesuusatamine. Mõtisklemiseks filosoofilisematel teemadel on ta saanud inspiratsiooni tarkadelt inimestelt, kellega elu teda kokku on viinud. Ning tema huvi tehisintellekti vastu on innustanud ka ulmekirjandus ja –filmid, mida ta juba nooruspõlvest alates on rohkem tarbinud. Toomas Meema mõtisklusi tehisintellekti ja selle tuleviku osas saate juba lugeda artiklitest, mida  kajastame osade kaupa kogu nädala jooksul.

Kuidas tehisintellekt mõjutab meie elu täna ja tulevikus?

Filosoof Nick Bostrom, kes on palju uurinud tehisintellekti ja selle võimalikke arenguid tulevikus, võrdleb tehisintellekti arengut 18.-19. sajandil alanud tööstusrevolutsiooniga. Tööstusrevolutsioon tähendas sisuliselt, et palju füüsilist tööd, mis oli seni tehtud inimeste poolt, asendati masinatega. Tulemusena toimus maailmas majanduse ülikiire kasv ja maailm hakkas üha kiiremini muutuma.

Bostrom ennustab, et tehisintellekti areng saab samuti olema ülikiire ning see põhjustab samasuguse revolutsiooni. Sisuliselt tähendab see seda, et palju intellektuaalset tööd, mis seni on tehtud inimeste poolt, asendatakse tehisintellektiga. Juba tänapäeval on näha, kuidas targad masinad suudavad aidata või asendada inimesi ülesannetes, mida me oleme senini pidanud vältimatult inimest vajavaks: haiguste diagnoosimine ja raviplaanide koostamine, erinevat tüüpi andmete – sealhulgas pildi ja heli – analüüs, tõlkimine kõnes ja kirjas, auto juhtimine jne.

On öeldud, et inimese tasemel või targem tehisintellekt on viimane leiutis, mida inimesel on vaja teha. Tehisintellekt on inimesest palju kiirem andmete töötlemisel ning ei vaja kunagi puhkust. Seega, kui tehisintellekt on sama tark kui inimesed, siis suudab ta ennast juba ise paremaks arendada ja tõenäoliselt palju kiiremini, kui inimesed seda suudaks.

Milliseks meie elu seeläbi muutub, on väga raske ennustada. Peamiseks probleemiks on asjaolu, et kui tehisintellekt peaks saama targemaks kui inimesed, siis jõuame olukorda, kus inimesed ei pruugi enam mõista, miks tehisintellekt mingeid otsuseid teeb ning mis tagajärgi need otsused inimestele võivad tähendada. Juba praegu on mitmete tehisintellektide puhul praktiliselt võimatu täpselt aru saada, miks masinmõistus käitub just nii nagu see käitub. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et tehisintellekti otsuse aluseks olevaid erinevaid muutujaid ja kasutatud informatsiooni on liiga palju. Tulemuseks on olukord, kus meie võimalus tulevikku ennustada muutub järjest raskemaks, sest tulevik sõltub tehisintellekti otsustest, mida me ei mõista.

Nagu ma eespool märkisin, mõjutab tehisintellekt juba praegu meie elu peaaegu igas valdkonnas. Edaspidi tehisintellekti mõju vältimatult üha suureneb. Saabuv asjade internet tähendab, et praktiliselt kõik seadmed ja masinad on ühendatud ühtsesse võrku ja on seeläbi tulevikus potentsiaalselt tehisintellekti poolt kontrollitavad. Samuti kogutakse ja salvestatakse iga inimese kohta üha rohkem informatsiooni, mis on samuti potentsiaalselt tehisintellektile kättesaadav. Tulemuseks on olukord, kus tehisintellekt võib teoreetiliselt teada meie kohta kõike ja kontrollida meie elu igat aspekti. Kas selline olukord on hea või halb, sõltub peamiselt sellest, milline saab olema tehisintellekti eesmärk ja suhtumine inimestesse.

 

Juba homme saad lugeda artiklit teemal “Kas tehisintellektid hakkavad maailma valitsema?”.