Kuidas robotid ja tehnika muudavad tööturgu?

Stardiplats keskendub augustikuus tulevikutööle ja sellele, kuidas tänased noored saaksid end kõige paremini tulevikutööks ette valmistada. Miks tuleks sellele juba täna mõelda? Sest vastavalt prognoosidele on robotite ja tehnoloogia arengust tingituna lähiajal kadumas pooled töökohad arenenud majandusega riikides.

Et tööturul muutus toimub, on kindel. Juba praeguseks on 47% täiskasvanutest Euroopa Liidus kogenud tehnoloogia arengu tõttu muutusi töömeetodites või töötamise viisides. Kuigi ka varasemalt on tehnika areng toonud muutusi tööturul, ei ole eelnevatel kordadel olnud muutus niivõrd kiire. Hoogsat muutuv tööturg tekitab lisaks väljakutsetele ka ebakindlust ja hirmu, et tehnoloogia asendab kogu inimese poolt tehtava töö.

Siinkohal tuleks aga aru saada, et kogu tehnoloogia arengu ja automatiseerimise taustal ei ole muutunud töö hulk, mida teha on vaja. Kui ühest küljest töökohad kaovad, siis samal ajal on arenev tehnoloogia ja selle kasutamine loonud palju uusi töökohti, sest ka automatiseerimine, robotid ja kogu kasutatav tehnika vajab arendamist, hooldamist ja sisse seadmist. Sellest tulenevalt toimubki nii töö sisu kui ka töökohtade ümberkujundamine.

On selge, et tulevikutöö eeldab inimestelt digioskuseid. Silmas tuleb aga pidada, et ka digioskused on muutuvad ja iganevad. Veelgi enam ohustab see seda gruppi elanikkonnast, kes on jäänud digimajandusest kõrvale: inimesed, kes ei kasuta oma igapäevases töös digioskuseid (näiteks põllumajandustöötajad, teenindus, lihttöö tegijad) või kelle oskused on juba vananemas.

Lisaks sellele ei piisa tulevikutöös vaid digioskustest. Tulevikutöö puhul on olulisel kohal ka sotsiaalsed oskused (suhtlus ja koostöö) kui ka tehnilised oskused. Samuti oodatakse tulevikutöö tegijatelt baasoskuste kõrvalt ka pehmeid oskusi (kavandamine ja korraldamine). Pidades silmas kõrgetasemelisi infokommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskusi eeldavaid töökohti, oodatakse inimeselt lisaks eelnevale veel probleemilahendusoskust, õppimis- ja kohanemisvõimet, uute meetodite ja uue tehnoloogia rakendamist ning põhjalikke tehnilisi teadmisi. Samuti tuuakse välja, et inimese võõrkeeleoskus võimaldab talle tõenäolisemalt tööd valdkonnas, kus kasutatakse kõrgtasemel IKT-d. Kuidas neid oskusi endas arendada ja täiendada, saad lugeda Stardiplatsi artiklist „Olulised oskused ja pädevused tulevikutööks“.

Valdkonnad, mis kõige suurema tõenäosusega just tehisintellekti arenguga muutuvad, on põllumajandus, keemiatööstus, nafta- ja söekaevandus, plastiku ja kummitööstus, jalanõu ja tekstiilitööstus, transport, ehitus, riigikaitse, järelvalve ning turvalisus. Lisaks kasutatakse tehisintellekti erinevates terviseteenustes, meelelahutuses, turundus- ja rahandussektoris. Näiteks tehisintellektid, mis suudavad tuvastada inimese näoilmeid, saavad aidata avalike teenuste pakkumisel. Näiteks on Uus-Meremaa firma Soul Machines töötanud välja tehisintellekti Austraalia valitsusele, mis aitab erivajadustega inimestel mõista ja ligi pääseda avalikele teenustele. Näoilmeid peab tehisintellekt lugema seepärast, et saada aru, mis tekitab inimeses segadust või pahameelt.

Tulevikutöös täiendavad tehnoloogia ja inimesed vastastikku teineteist. Kui tehnoloogia vastutab ülesannete täitmise eest, kogub ja analüüsib suuri andmeid, siis inimeste rolliks on otsustada, missuguseid ülesandeid peaks tehnoloogia ellu viima ning mida analüüsitud andmed tähendavad. Kas ja mil moel toovad robotid, tehnika ja automatiseerimine kaasa töötuse, sõltub kokkuvõttes siiski inimestest, mitte robotitest.


Artikkel põhineb CEDEFOPi ja OECD  2018.aasta uuringutel.