Esimene töökogemus vabast tahtest

Teate küll: noor inimene lõpetab kooli ja tahab õhinal ellu astuda, on valmis mõelnud nii teda huvitavad tegevused kui ka palganumbri, aga töökuulutusi lugedes tundub, et ta pole teretulnud. Sest kes on näinud kuulutust „Otsime särasilmset noort, kelle ainus kohustuse kogemus on koolitundidest ning kel pole aimugi, kuidas muud organisatsioonid toimivad.”?

Selle asemel peetakse enesestmõistetavaks tervet hulka oskusi ja kogemusi, mida koolitunnid pole pakkunud. Hea suhtlemisoskus, pingetaluvus, organiseerimisvõime on vähim, mida iseloomustuses nõutakse. Enamasti oodatakse seda aga juba tehtud tegude ja kogetud vastutustunde kaudu.

Hea uudis on, et kõike seda saabki praktikas proovida juba enne oma esimest töövestlust, kui osaleda vabatahtlikuna mõne organisatsiooni töös. Ja jutt pole talgute korras pargi riisumisest.

  • Räägime näiteks loomakaitseorganisatsiooni meediakampaanias kaasalöömisest. Noorteühenduses osaluskogude eestvedamisest. Oma koolis vilistlaste kokkutuleku meelelahutusprogrammi kokkupanemisest. Asumi- või külapäevadel heategevuslaada korraldamisest. TEDx konverentsi, arvamusfestivali või Viljandi pärimusmuusika festivali tiimis osalemisest.
  • Võimalusi on nii kohalikes kui ka ülemaalistes, tuntud kui ka tundmatutes organisatsioonides. Ükskõik, kas sind huvitab ürituste korraldamine või programmeerimine, sport või videotöötlus, ajakirjanikutöö või kokandus – kusagil on kindlasti mõni vabaühendus, kelle juures saad seda päriselt teha.
  • Kõik need on reaalsed kogemused, mis annavad koolitunnistuse kõrvale kogemusi ja oskusi, mis teevad noore inimese tööandja jaoks väärtuslikumaks. Kahel põhjusel: esiteks on selliste kogemustega noor mingi algatuse huvides juba oma naha ja karvadega talunud pinget ja pidanud suhtlema erinevate inimestega ning täitnud hulka reaalseid ülesandeid organisatsiooni heaks. See tähendab, et ta on tööle tulles neis asjades lihtsalt parem kui kogemuseta noor. Ja teiseks näitavad vabatahtlikud osalemised tööandjale, et tegu on „inimesega, keda kotib”, ja sellised on tööturul üha väärtuslikumad. See näitab, et kandidaat ei huvitu ainult omaenda heaolust, vaid näeb suuremat pilti – ja kes siis ei tahaks oma töötajate hulka inimest, kes hoolib rohkemast kui endast!

Kui sa ei tea, kust vabaühendusi leida või kuidas end neile pakkuda, räägi oma ühiskonnaõpetuse õpetajale kogukonnapraktikast. See on programm, mis toob noored ja piirkonna vabaühendused kokku ning toimib hästi juba 19 koolis üle Eesti.

Kuidas oma kogemust tööandjale näidata? Pole midagi lihtsamat – ütle see lihtsalt otse välja! Panegi CV-sse peatükk „Vabatahtlik osalemine” ning sinna rea kaupa kõik tehtu kirja: „Aitasin Loomakaitse Seltsil korraldada meediakampaaniat” või „Korraldasin aastail 2015 ja 2016 oma kooli vilistlaste korvpalliturniiri” või „Tegin kogukonnakohvikule veebilehe ja haldan nende Facebooki lehte” või „Kogusin heategevuslaadaga raha kooli jalgpallitiimi riiete jaoks” . Võimalusel lisa juurde lingid tehtud töödele, millega ise rahul oled ja juba teabki tööturg sinust rohkem kui pelgalt „Lõpetas selle-ja-selle gümnaasiumi ja tahab meile tööle tulla”.

Koostanud Mari Öö Sarv noorteinfomess Teeviit raaames