Eesti Üliõpilaskondade Liidu tegevus mõjutab kõiki Eesti üliõpilasi – kuidas?

EÜLi kõrgeim otsustuskogu on 4-6 korda aastas kogunev üldkoosolek, kus liikmesüliõpilaskonnad on esindatud vastavalt tudengite arvule. Üldkoosoleku liikmed valitakse iga üliõpilaskonna esinduse poolt reeglina igal kevadel.

Üldkoosoleku pädevuses on liidu põhikirja ja eesmärkide, sh strateegia, muutmine, töökorra vastuvõtmine, liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine, eelarve kinnitamine, juhatuse valimine ja tagasikutsumine, tegevuskava kinnitamine, volikogu valimine, järelevalve komisjoni liikmete valimine, majandusaasta aruande kinnitamine ning komisjonide moodustamine jm seaduses ettenähtud pädevused, mida pole delegeeritud juhatusele või teistele kogudele.

EÜLi poliitilisi seisukohti võtab vastu üldkoosoleku poolt valitud 9-liikmeline volikogu. EÜLi igapäevast tööd juhib iga 2 aasta tagant valitav kaheliikmeline juhatus. Juhatuse valib ametisse üldkoosolek. Muuhulgas nimetab juhatus üliõpilaste esindajad riiklikesse kogudesse.

EÜL abistab tudengeid järgmistel teemadel:

  • haridusküsimused (kõrghariduse kvaliteet, kvalifikatsioonid, rahastamine, õppekorraldus, kõrgkoolide võrdlus/pingeread, kõrgkooli juhtimine, elukestev õpe, õppijakeskne õpe ja Euroopa Kõrgharidusruumiga seotud teemad);
  • sotsiaalküsimused (akadeemiline mobiilsus, kõrghariduse rahvusvahelistumine, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise, õppetoetused ja -laenud, õpingutega seotud kulud, eluase, transport, toitlustus, tervishoid, lastehoid, töötamine, ligipääs ja võrdväärsed võimalused kõrgharidusele  ja sisseastumine);
  • üliõpilasliikumine (esinduse asutamine ja igapäevane haldamine, liikmetega seotud protsessid, arendustegevus organisatsiooni sees kui ka väljas).

EÜLi üldkoosolekul vastu võetud otsused puudutavad kõiki Eesti üliõpilasi! Ole kursis!

Koostatud Eesti Üliõpilaskondade Liidu allika põhjal