Ärevuse tunne võib hakata segama igapäevaelu

Ärevuse tunne võib olla väga erinev ja avalduda mitmel viisi. Näiteks kripeldustunne kõhus, pinge mõnes kehaosas või peas, iiveldustunne, südame kloppimine, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli, surmahirm.

Ärevusest saab aga ärevushäire siis, kui see hakkab igapäevaelu häirima. Näiteks, kui inimene ei suuda muremõtete tõttu uinuda või hakkab ärevust tekitavaid olukordi täielikult vältima – ärevust võivad tekitada ju ka kasvõi koolis või tööl käimine või isegi söömine.

Kuigi me ilmselt ei pane seda enda ümber tähele, siis uuringute põhjal kannatavad elu jooksul ärevushäirete all koguni 10–28 protsenti inimestest.

Milliseid ärevushäireid esineb?

  • Üldistunud ärevushäire. Üldistunud ärevushäireks võib nimetada inimese seisundit siis, kui ta on pidevalt ärevil, muretseb ühe või mitme olulise eluvaldkonna pärast, näiteks raha, perekond, tööasjad, kool, tervis.
  • Paanikahäire. Selle ärevushäire põhitunnuseks on häirivate hirmuhoogude tekkimine, mille ajal võidakse tunda südamepekslemist või kiirenenud pulssi, hingetust, lämbumistunnet, valu rinnas ja muid sümptomeid.
  • Sotsiaalfoobia. Mõningane ärevus olukordades, kus peab esinema või teiste teravdatud tähelepanu alla sattuma, on üsna tavaline. Sotsiaalfoobia võib aga välja näha ka selline, et inimene kardab üldse enamikku suhtlemist nõudvaid olukordi, sh vestluse alustamist ja pidudel käimist.
  • Terviseärevus. Terviseärevuse korral jälgitakse väga hoolsalt oma keha toimimist. Teinekord lisab muretsemisele hoogu netist saadav teave erinevate haiguste kohta.
  • Post-traumaatiline stressihäire. Haigus tekib seoses läbielatud traumaga, sagedamini juhul, kui trauma on juhtunud inimese endaga, kuid ka mõne lähedasega juhtunud või juhuslikult pealt nähtud traumeeriva sündmuse tagajärjel.
  • Obsessiiv-kompulsiivne häire ehk sundmõtted. Sundmõtted on korduvad mõtted või kujutlused, mis oma olemuselt ei olegi antud olukorras tähtsad, kuid tükivad millegi tõttu pähe.

Ärevushäirete kohta saad rohkem lugeda siit. Selleks, et leida üles oma ärev osa, vaata siia.


Koostatud
Peaasi allika põhjal